est   eng   rus   fin   ger   fra   swe 
 Muuseum  Hobuveski  Köismäe torn  Programmid  Vermimine  Ekspositsioon  Pildid 
Kloostrist

Dominikaani munkade poolt 1246. aastal asutatud kloostrist on tänaseni säilinud kloostri aed ja aeda ümbritsevad ristikäigud, kloostri ait, hingepalvekabel, dormitoorium, kapiitlisaal jne.

Osaliselt on säilinud ka kloostrikompleksi kunagi võimsaim ehitis – Katariina kirik, mis valmis lõplikul kujul 14. sajandi lõpul ja oli keskaegse Põhja-Euroopa suurim kirikuhoone. Kirikuhoone sissepääs on tänini säilinud ja kiriku lõunaseinast on moodustunud Katariina käik. Kunagise kloostri refektooriumi ja põhjaristikäigu kohale on rajatud 1844 a. uusgooti stiilis interjööriga Peeter-Pauli kirik.

Lisaks arhitektuurile on vőimalik kloostri ruumides  tutvuda Tallinna keskaegsete raidkivide ekspositsiooniga. Siin eksponeeritud raidkivid kuuluvad gooti-, renessanss-ja barokk-kunsti perioodi. Siin on eksponeeritud kunstilised kivid mis on kuulunud elamute juurde. Kogu kivide ekspositsioon kuulub siin Tallinna Linnamuuseumile

Elamute pidev ümberehitamine ja ka märtsipommitamine on põhjustanud kunagiste konstruktiivsete (siseportaalide silluskivid, etikud jne.) kui ka dekoratiivkivide (figuraalsete kompositsioonidega reljeefplaadid, vapikivid) muuseumi esemeteks saamise.

 1215. a. rajatud dominikaani vendade ordu looja Püha Dominicuse ema nägi enne poja sündimist unes, et sünnitab musta - valgekirju koera, kes hakkab tõrvikuga maailma valgustama. Seepärast ongi keskaegses kujutavas kunstis Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Sealt ka dominikaanide hüüdnimi - 'domini canes', issanda koerad.

Esimesed dominiiklased jõudsid Tallinna juba koos taani vallutajatega. Pärast sõjalist võitu Lindanise lahingus eestlaste muistses vabadusvõitluses vallutasid ja ristisid taanlased 1219. ja 1220. aastal Põhja-Eesti alad ning saavutsid kontrolli Harjumaa, Virumaa, osa Läänemaa ja Järvamaa üle, kuhu asutati Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdusena. Taani sõjalisele jõule ning vasallidele lisaks suunati Taani kuninga poolt, paavsti legaadi Modena Wilhelmi nõuandel Tallinnas ristiusu levitamiseks dominiiklaste ehk Jutlustajate Vendade Ordumungad, kes ehitasid (1229) esimese puukiriku Toompeale ja 1246. aastal Püha Katariina kloostri Tallinna all-linnas. Oma mõju suurendamise ja järelkasvu huvides asutasid dominiiklased Tallinna kloostri juurde üsna varsti kooli, kus said ka eesti soost poisid ladinakeelset usuharidust.

Dominiiklased olid keskaegses Euroopas tähtsad inkvisiitorid , Albertus Suur (Albertus Magnus) (1193? -1280), Püha Aguino Thomas, Meister Eckhart ja Savonarola olid dominikaanid.

Teada on väga varajased ja huvitavad suhted dominiiklaste ja mustpeade vennaskonna vahel, kellede Katariina kirikus asunud kuulsad nn. Brüggest ja Brüsselist tellitud altarid on tänini säilinud ja on vaadeldavad Niguliste kirikus. Huvitav on ka kloostri varanduste ja raamatukogu reformatsioonijärgne saatus.




Kloostri juures oli muuseum
Arhitektuurist
Kloostrist