est   eng   rus   fin   ger   fra   swe 
 Muuseum  Hobuveski  Köismäe torn  Programmid  Vermimine  Ekspositsioon  Pildid 
Tallinna kivimeistrite koolkond

Raidkivil on suur osatähtsus Tallinna vanalinna arhitektuuris. Raidkivi esines nii sise- kui välisarhitektuuris ja kaunistas ühiskondlikke hooneid ning linnakodanike maju. Selle kunstiharu arengule mõjus soodustavalt kohaliku materjali (paas ja Saaremaa dolomiit) olemasolu ning Tallinna kohalik traditsioon. Kohaliku traditsiooni all mõeldakse juba 15.sajandil Tallinnas väljakujunenud lokaalset raidkivikunsti koolkonda (eelistab lamedat reljeefi). Siinsetele raidkivikunsti teostele ei leidu teistelt maadelt otseseid võrdlusmaterjale, kuid kaugeid eeskujusid küll. Seda enamasti Saksamaalt ja Ojamaalt. Saksa puunikerduskunst on olnud sel määral eeskujuks Tallinna kivikunstile, et võib isegi öelda - mida alamsaksis puusse nikerdati, seda Tallinnas kivisse raiuti. Kuid Saksamaa osatähtsus oli arhitektuuris suurem kui raidkivikunstis. Kivikunsti arengut mõjutasid ka siin töötanud Rootsi meistrid ning Madalmaadelt pärinev meister - Arent Passer. Passer rikastab meie kiviskulptuuri Madalmaade renessanssi ning vähesemal määral Fontainebleau koolkonna elegantsete vormidega. Peamisteks kiviraiduriteks olid kohalikud meistrid. Nende hulgas olid paljud eestlased. Tallinna raidkunsti õitseajaks oli 16.sajand, 18.sajandil taandub raidkivi kergemini töödeldava valamise ja voolimise ees. Siin eksponeeritud raidkivid kuuluvad gooti-, renessanss-ja barokk-kunsti perioodi. Gooti kunsti perioodi kestvust arvestatakse meil suures laastus kuni 16.sajandi kolmek?mnendate aastateni ja selle eriline õitseng avaldub16. sajandi alguses. Renessanss-kunsti perioodi arvestatakse ca 1530-1630 ja barokk-kunsti periood 1630-1780. Muuseumis on eksponeeritud on kunstilised kivid mis on kuulunud elamute juurde. Elamute pidev ümberehitamine ja muutunud eluvajadustele kohandamine on põhjustanud kunagiste konstruktiivsete (siseportaalide silluskivid, aknasambad, etikud jne.) kui ka dekoratiivkivide (figuraalsete kompositsioonidega reljeefplaadid, vapikivid) muuseumi esemeteks saamise. Enne kui asuda raidkivide vaatlemisele, tutvuksime põgusalt kiviraidurite ja nende organisatsioonidega. Kiviraidurit on ürikutes nimetatud nimetusega 'Steenwerter', 'Steenworter', 'Steinworter'. Nende nimetuste all mõeldakse kiviraidurit, ehitajat ja kunstilise kivi töötlejat. Kiviraiduritel oli õigus tegutseda ka müürsepana. Nende nimetuste all mõeldakse ka küpseid kunstnikke. Näiteks Gert Koningku, keda tunneme esmajärgulise kunstnikuna, kutsenimeks on ka 'Steinwerter'. Kiviraidurite vanim teadaolev põhikiri - skraa pärineb aastast 1402. Sellest ajast on neid perioodiliselt uuendatud ja täiendatud. Need põhikirjad heidavad mõningat valgust kiviraidurite töökorraldusele ja tavadele. Selleks, et eriala õppida, pidi olema Tallinna kodanik. Kõik väljaspoolt sissesõitnud meistrid pidid astuma tsunfti liikmeks. Õpipoisi õppeaeg kestis 3 aastat. Kui õpipoiss jooksis enne 3 aastat ära, ei tohtinud teine meister teda oma juurde võtta. Selli õppeaja kestvus pole teada. Samuti pole teada, kas rännuaastad võõraste meistrite juures olid kohustuslikud. Meistri eksam tuli sooritada 6-8 meistrist koosneva komisjoni ees. Meistritööks oli väike uks (kindlasti on selle all mõeldud 'dörnsest' keldrisse viivat ukse portaali), aknasammas või kätepesukauss.

16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul töötas Tallinnas kaks väljapaistvat meistrit Hans von Aken ja Arent Passer. Eksponeeritud dekoratiivkivi - inglipea kolmnurksel plaadil pärineb16.sajandi lõpust ja on arvatavasti Hans von Akeni töö. See kivi leiti 1935.aastal Toompea lossis teostatud ümberehitustööde ajal, endisest 'riigisaali' lääneseinast ja on arvatavasti kamina pealiskivi. Kivi on väljaraiutud osalt kõrgreljeefis, osalt madalreljeefis. Kivil on suur, keskelt ühendatud tiibade paar, mille keskel mandorlaga ümbritsetud nägu. Näost on säilinud ainult parem kõrv. Tiibade, rombikeste ja sulgede viimistlus on meisterlik.
Akeni valmistatud on 1594.aastal Rootsi õuemarssali Olaf Ryningi seinahaud Tallinna Toomkirikus. Aken töötas ka arhitektina.
Hoopis silmapaistvam kui Aken on madalmaade päritoluga Tallinna kiviraidur ja arhitekt Arent Passer. Ta sündis Haagis, töötas Tallinnas alates 1589.aastast kuni oma surmani 1637.aastani. Aastast 1599 oli ta kiviraidurite tsunftivanem, hiljem Oleviste gildi vanem. Arent Passer kui kujuri suurteoseks on rootsi väejuhi Pontus de la Gardie ja tema abikaasa hauamonument Toomkirikus aastast 1595. Passeri loomingu hulka kuulub Pikk tn.nr.26 endine Mustpeade Vennaskonna fassadi arhitektuurne lahendus koos arvukate reljeefidega aastast 1597 ja Toomkirikus rida toredaid hauamonumente - rittmeister Caspar von Tiesenhauseni ning Horni ja Üexkülli omad.
Passeri stiil on mõjutatud prantsuse dekoratiivsest skulptuurist, mis sai endale nime Primaticcio ja Rosso töökoja järgi Fontainebleaus. Sellele suurt levikut leidnud koolkonnale on iseloomustavad maneristlikud, pikaks sirutatud kujud, rullistikuga ääristatud ja figuuridega flankeerivad tahvlid.
Madalmaade manierism, mis tekkis 16.sajandi lõpul, lähtus suuresti Fontainebleau koolkonnast. Passeri isoleeritud tegevus Tallinnas oli kahjuks takistuseks tema loomingulisele arengule. Tema hilisemas loomingus on märgata käsitöölikku tardumust. Ta omas siiski suurt tähtsust ja oli juhtivaks kunstnikuks kogu Eestis. Raidkunst Tallinnas 16.sajandi lõpust kuni17.saj. keskpaigani on tema mõju all. Tema laadis töötas tema poeg Dionysius Passer (portaali pealistis aastast 1639 Vene 19 õuel majaukse kohal, Pühavaimu kiriku koori aastast 1641 suur hermidega flankeeritud tahvel) ja tema õpilasi, Henrich Dam ehk Tam ja Jakob Dam (pakkhoonel olev rida dekoratiivseid kiviskulptuure).
Paekivi ja dolomiiti võib õigustatult pidada Eestimaa sümboliks.




Tallinna kivimeistrite koolkond
Lääne ristikäik
Lõuna ristikäik
Ida ristikäik