est   eng   rus   fin   ger   fra   swe 
 Muuseum  Hobuveski  Köismäe torn  Programmid  Vermimine  Ekspositsioon  Pildid 
Ida ristikäik

Idaristikäigu alumisel korrusel on eksponeeritud etikukivid.15.sajandi lõpul andsid Tallinna tänavapildile erilise ilme etikukivid. Need kõrged kivitahvlid asetsesid linnakodaniku elamu sissepääsu juures, kahel pool kõrget otse ülessuunduvat treppi - etikut. Etikukividel olid raiutud majamärgid, vapid või ka tekstid. Etikukivid asendasid maja numbrit ja omaniku nime. Elamu esimene korrus oli umbes ühe meetri kõrgusel tänava pinnast ja see tingiski kõrge trepi vajaduse.Tolleaegne tänavaliiklus võimaldas selliseid kaugele tänavale ulatuvaid etikuid, sest kõnniteena kasutati tänava keskele laotud kivide rida (drittstein). Alles 19.sajandi tänavaliiklus tõi suuri muudatusi. 1825. aastal kehtestatud uus ehitusmäärus kohustas kõiki majavaldajaid oma krundi ulatuses rajama korralikke kõnniteid. Tuli eemaldada mitte ainult etikuid, vaid kontraforse ja kaubaputkasid hoone ääres. Kuid vaatamata sellele oli kaugele tänavale ulatuvate treppide ja etikute arv linnas veel suur. Nende eemaldamise uueks tähtajaks anti 1833.aasta. Trepp tohtis olla seinast ainult üks jalg eemal. Etikute aegumise küsimus oli juba varem ilmnenud. Ja seda kitsastel tänavatel, kus etik takistas liiklust. Nii näiteks 17. sajandil Lühikesel Jalal, kus etik tookord majaomanike palvel jäi siiski kohale. Kokkuvõttes võib öelda, et 18.sajandi lõpus ja lõplikult 19.sajandi esimesel poolel eemaldati etikud, nad takistasid kõnniteede rajamist. Etikut tervikuna pole Tallinna vanalinnas säilinud. Küll aga etikukive. Need on enamuses kaotanud oma algse kõrguse. Säilinud on peamiselt kivide ülemine osa. Eksponeeritud etikukividest on mitmed toodud Kalamaja kalmistult. Kuidas sattusid need kivid kalmistule? Etikukividele uurendatud sekundaarsed tekstid aitavad seda küsimust selgitada. Nendest tekstidest selgub, et Tallinna lihttöölised - eestlased on neid kasutanud mälestuskividena. Nii on etikukivil 'Roos' tekst 'Waghaus Kerl Johan Johanson 1816' ja Poorteni kivil 'Arbeitsleute Aeltermann Johan Martenson' ning teisel Poorteni kivil 'Rotmeister Michel Tõnisson'. Tallinnaga 16.sajandil tihedates kaubasidemetes olnud Põhja-Saksa kaubalinnades (Lübeck,Hamburg jt.) leidub Tallinna etikutüübile paralleele. Tallinna põhitüübiks on rõngasetikud. Kuid esineb ka segmentkaarega lõppevaid voluutviilukujulisi etikukive. Rõngasetikukivid on raiutud 13cm paksusest kivist. Kivide laius oli 70-80 cm ja kõrgus olenevalt etiku kõrgusest, isegi kuni kolm meetrit. Rõngasetikud on sabloonkivid,erinevad teineteisest ainult rõngasisese reljeefse kujutuse poolest. 16.sajandi algul esinev suur avatud roos - Maarja Roos - Vaikuse Roos - kaob pärast reformatsiooni lõplikult. Vanematel kividel esinevad daatumid, tekstid, peremärgid. Peremärgid on paigutatud kas vapikilbile või asetatud üksikmotiivina kivi pinnale. Vahel on peremärgile lisatud ka initsiaalid. 16.sajandi lõpul tuleb muudatus etikukivide kujundusse. Majamärk esineb harvemini. Tallinna kodanikkudele aadliseisuse andmine17.sajandil tõi muutuse. Jõukas bürger lasi nüüd oma vapi kanda ka etikukivile. Vapikilpi ümbritsev akantus muutub üha domineerivamaks ja kujuneb reljeefi peamiseks dekooriks. Ida-ristikäigu teise korruse lõpus näeme Tallinna apteeker Burchardile kuulunud kodu-altarit. Kaks suurt ristkülikukujulist dolomiidist tahvlit vara-barokk stiilis usulise teemaga (ülestõusmine ja ristilöömine). Sama ristikäigu lääneseinal on renessanss-stiilis reljeefplaat 'Tamm' ja barokne vapp.




Tallinna kivimeistrite koolkond
Lääne ristikäik
Lõuna ristikäik
Ida ristikäik