est   eng   rus   fin   ger   fra   swe 
 Muuseum  Hobuveski  Köismäe torn  Programmid  Vermimine  Ekspositsioon  Pildid 
Lõuna ristikäik

Lõunaristikäigu lõuna seinale on asetatud silluskivid. Need kuulusid elamu siseportaali juurde, moodustades selle ülemise osa. Tallinna keskaegse jõuka kodaniku elamu esimese korruse köetavast ruumist (nn.dörnzest) viis kitsas trepp keldrisse. Selle trepi ees oli väike siseportaal. Peamiselt 19.sajandi ümberehituste tagajärjel ei säilinud siseportaalid oma algsel asukohal (üks vähestest eranditest on Raekoja plats 18).Viimaste aastate vanalinna elamute restaureerimistel asetati mõni siseportaal oma algsesse kohta, nii ka Hans Visanti nime ja daatumi 1513 kandev siseportaal Linnamuuseumi praeguses hoones. See keppestiilis kujundusega siseportaal oli Tallinna siseportaalide eeskujuks 16.sajandi algusest kuni 17.sajandi esimese pooleni. Tallinna siseportaalidel sai põhiskeemiks keppestiili raamistus, milles on kauged eeskujud Saksa ja Poola puunikerduskunstis. Siseportaalid kajastavad tolleaegse linnakodaniku iseteadvust, omandi- ja perekonnauhkust. Silluskivid olid rikkalikult kaunistatud ornamentidega, milledel oli majaomaniku ja tema abikaasa majamärk või vapp. Vahel on sellele raiutud daatum ja omaniku nimi, nii nagu Vianti siseportaalil. 1. Alustame vaatlust haruldaselt kauni Saaremaa dolomiidist hilisgooti stiilis silluskiviga 16.sajandi algusest. Üldkujundus ja üksikmotiivid (krabid, spiraalid, kepikesed) ning kõrge kvaliteediga töötlus lubavad seda teost omistada G.Koningkule. Gert Koningk oli Tallinna kiviskulptuuris juhtivaks jõuks 1515-1531.aastatel. Tema loodud on ilus hilisgooti vormides Suur-Rannavärava vapp aastast 1529, Oleviste kiriku Maarja kabeli elegantsed fiaalid ja ornamentaalsed kaunistused. 2. Teisel silluskivil on terve kujundus keppestiilis. Paaris kepikeste vertikaalne ja horisontaalne paigutus katab peaaegu kogu silluskivi, moodustades valgusvarjurikka kasseteeritud pinna. Keskel asetseval viiel vertikaalsel kepikesel on kaks vapikilpi. Ühel on peremärk, teisel vapiembleem. 3. Kolmas on raehärra Hans von Wehreni majamärgi ja vapiga silluskivi aastast 1542. Sellel näeme Tallinna üldisele kunstiarengule 16.sajandi esimesel poolel nii tüüpilist nähtust - gootielementide säilimist keppestiilis raamistuse näol renessanssi perioodil. 4. Tinavalaja majast pärinev silluskivi16. sajandi algusest on ainus teadaolev figuraalse kompositsiooniga silluskivi. Figuuride riietus on 16. sajandist ( barett, vammus,kannused). Reljeef on lame,riidevoldid ja nägu on uurendatud , teostus primitiivne. Et see silluskivi kuulus mõne tinavalaja maja juurde on väga tõenäoline, sest 16. sajandi esimesel poolel oli Tallinnas palju kannuvalajaid. Tallinnas oli isegi kannuvalajate nime kandev tänav (Kannengeterstrase). Nende hulgas olid paljud majaomanikud. 5. Viies - silluskivi aastast 1569. Kepikestega äärestatud silluskivi pind on jagatud kaheks väljakuks. Väljakutel renessanss-stiilis reljeefsed vapikilbid peremärkidega. Parempoolsel veel daatum 1569 ja pahempoolsel ükssarv ja lõvi (ükssarv ja lõvi kaitsevad koda). Huvitava grupi moodustavad figuraalsed reljeefid lõunaristikäigu põhjasenas, sissepääsu vastas 'Aadam ja Eeva' ning 'Vaskussi kummardamine'. Reljeef 'Aadam ja Eeva'leiti 1931.aastal Viru tn.nr.11 maja lammutamisel. Sellel on kujutatud paradiisi stseeni - keskel tüvesega puu kroon hargnevate okste, südamekujuliste lehtede ja õuntega on kujutatud meisterlikult. Puutüve ümber keerdub naisepeaga madu, kellel oh suus puuoks õuntega. Ühel pool puud Aadam, teisel pool Eeva. Figuurid on riietuseta, nende töötlus primitiivne, proportsioonid saamatud, poosid arhailiselt staatilised. Näod samuti töödeldud primitiivselt, juuksed ja Aadama habe aga peenelt graafiliselt töödeldud. Uudseks on akti kujutamine. Akt on renessanss-kunstile omane nähtus. Meenutagem kas või Düreri 'Aadamat ja Eevat' aastast 1504. Reljeefi staatiline kompositsioon on samuti renessanssipärane. Samasse aega ja tõenäoliselt sama meistri töö on 'Vaskussi kummardamine'. Sellel vana testamendi stseen: Moosesele käsulaudade kätteandmine ja vaskussi kummardamine. Järgnevad renessanss-ornamendiga raidkiviplaadid 16.sajandi keskelt. Esimesel pika kitsa ristkülikukujulise tahvli ühes servas kulgeb spiraalselt töödeldud osaga kolonetike (kepppestiilis element). Tahvli pinda katab maureski laadne renessanss-reljeef, mille keskel vapikilp peremärgi ja initsiaalidega. Reljeefi töötlus puhas ja meisterlik. Teisel kivitahvli fragmendil madalreljeefne renessanss-stiilis talmeornament, mis leiti Vana Tooma tänavalt varemete koristamisel.




Tallinna kivimeistrite koolkond
Lääne ristikäik
Lõuna ristikäik
Ida ristikäik